Põhja Carolinas on ka tore! Sai küll välja kuulutatud, et algus peaks ilmuma 18. augustil, kuid kõik ei lähe kunagi plaani järgi. Nüüd olen siis jõudnud ühendriikidesse. Siia saabumine algas korraliku infoblokiga- ehk siis milleks elektroonika pole usaldusväärne ja miks on mul plaanis osta käekell? Muidugi võiks ju teada, et ühendriikides on veidi teistsugused pistikupesad ja tarvis oleks adapterit. Ehk siis kohale jõudes oli mu arvuti surnud ja telefon samuti - juhei mu ainus ajanäitaja oli mu telefon. Nii siis totaalne infoblokk mõneks ajaks - telefon jääb veel teadmata ajaks surnuks, kuna lisaks veidratele pistikupesadele kasutavad ameeriklased ka madalamat pinget - nimelt 120V 240V asemel ja mu telefoni laadias pole automaatset konverterit. Aga aitab nüüd virisemisest, kui millestki rääkida pole, tuleb rääkida ilmast - viimane on siin küll parajalt troopiline hetkel, temperatuur jääb kuhugile 28 ja 30 kraadi vahele ( keda huvitab, siis farenheiti skaalal on see vahemikus 85- 94) Kohalikud väidavad, et see pole siinkandis muidu normaalne ja tavaliselt on augustitemperatuur ikka veidi madalam, aga õhuniiskus on siin küll minu arust maksimaalne võimalik. Igal juhul tekib tahtmine Alaskale emigreeruda mõneka ajaks. Tegelikult on rääkida rohkem ja ainult ilmaolude kirjeldamisega asi ei piirdu. Siin on kogu aeg ülimalt kiire - rahvusvahelistele tudengitele üritatakse anda võimalikult palju informatsiooni võimalikult vähese ajaga. Pidevalt toimuvad miitingud ja pead end kuhugile registreerima ( olgu see siis loengutesse või mõne kiriku tutvumisõhtule(( seal saab tasuta süüa)), aga viimaks on mul olemas kõik kursused, mida vaja ja nüüd tuleb veel vaid raamatud osta. Aga siia ongi koer maetud - kursuste raamtud on väga kallid ja raamatud on kohustuslikud - tuleb arvestada eelarvega $400 (kui sul veab ja saad osta kasutatud raamatuid) kuni $ 800. Raamatuid saab küll ka poole või veerandi makstud hinna eest pole pärast tagasi müüa.
Kuna ühikatoad on sisustatud vaid vajamineva mööbliga (voodi, kapp, laud ja tool), siis tuleb kogu sisustus kas Eestist kaasa võtta või koha pealt osta. Than God for the Wal Mart! - et siis Wal Martis on asjad veits odavamad. Pidin ostma endale linad, teki, padja, lambi ühikates on lihtsalt kohutav valgustus)ja prügikasti! ning kõike muud vajaminevat. Kool algab siin tuleval esmaspäeval ehk siis 24. augustil ja mu esimene loeng algab 9.00 hommikul, õnneks on siin lühemad loengud kui Tartus - vaid 45 minutit, just nagu keskkoolis. Kohalikud viivad meid pea igal õhtul kuhugile pubisse, ka ülikoolilinnakus on pubi. Ülikoolilinnak ongi nagu väike linn suurema linna sees - siin on ülikoolihooned, ühikad, sööklad, pubid ja ühesõnaga kõik, mis vaja, nii et tegelikult ei peagi ülikoolilinnakust lahkuma. Pubid on üldiselt nagu Belgiaski - rahvast täis. (nagu oleks Zavood kõikjal - paljud kohad meenutavad ka sisekujunduselt ja pubikülastajate poolest Zavoodi (( mingil hetkel panen ka pilte üles, kui aega saan neid tegema hakata)). Greensboros on üldse palju tudengeid, tahes tahtmata meenub tudengilinn Tartu - neis on ka midagi sarnast. Greensboros elav vaid 150.000 inimest rohkem kui Tartus, aga siin on ka vähemalt 7 erinevat ülikooli - see ülikool, kus mina olen oli kunagi tütarlaste ülikool ja seega on siin rohkem tüdrukuid, kuid mingil põhjusel pidi siin ka olema kõige rohkem geisid. Alkoholi tohib siin juua alles 21 aastaselt ja seda kontrollitakse rangelt, pubisse ei saa sisse ilma passita - see tähendab ilma passita, et Eesti ID kaart ei loe siin kellelegi midagi. Paljud rahvusvahelised tudengid on selle peale väga pahased, sest taoline seadus muudab nad taas alaealisteks, kes ei tohi õhtul välja minna. Alkoholiga on veel ka selline tore lugu, et kui 21 aastane joob alla 21 aastase juuresolekul ja jäävad korrakaitsjatele vahele, saavad mõlemad trahvi, hoolimata sellest, et alaealine tegelikult midagi ei joonud.
Inimesed on siin lahked ja abivalmis - jällegi pisut nagu Belgias, aga samas toimub kõik kiiremas rütmis - kiiremas kui Eestis ka. Kui keegi möödub sinust ja küsib: "Hey, How are you?" (Tere, Kuidas läheb), siis ei jää ta ootama vastust, vaid kõnnib kohe edasi - vastus teda ei huvita ja pealegi saab sellele küsimusele olla niikuinii vaid üks vastus: "Fine, and how are you?" ( Hästi ja kuidas sinul läheb). Selline vestlus toimub käigu pealt.
Fakt, et Ameerikas on kõik suurem, vastab ka tõele - toiduportsionid ja kohv on siin ikka hiiglaslikud, siinne väike jäätis võrdub 3 Eesti tavalise jäätisega ja kui ma küsisisin suurt jäätist, siis ütles mulle baarmen, et ma ei thaks tegelikult suurt tellida. Kohv on ka nagu kaks tassi Eesti kohvi ja sama hinnaga, mis Eestis üks tass. Kes on näinud Ameerika filme, kus õhtuti toimub linnatänavatel suvaline autodega sõitmine (autode näitamine pigem) valju muusika saatel - see on ka tõsi, proovisime selle eile õhtul järele. Aa ja kas ma unustasin mainida, et autod on ka muidugi suuremad.
Eile saabusid ülikoolilinnakusse esimese aasta tudengid, peaaegu kõik koos vanematega! Esimene õhtu korraldatakse nii, et ka vanemad majutatakse ööseks ühikasse, et nad saaksid laste esimese ülikooliöö nendega koos veeta. Paljudel aitavad vanemad asju ajada. Aga präeguseks kõik - püsige lainel või nautige suve!
Kuna ühikatoad on sisustatud vaid vajamineva mööbliga (voodi, kapp, laud ja tool), siis tuleb kogu sisustus kas Eestist kaasa võtta või koha pealt osta. Than God for the Wal Mart! - et siis Wal Martis on asjad veits odavamad. Pidin ostma endale linad, teki, padja, lambi ühikates on lihtsalt kohutav valgustus)ja prügikasti! ning kõike muud vajaminevat. Kool algab siin tuleval esmaspäeval ehk siis 24. augustil ja mu esimene loeng algab 9.00 hommikul, õnneks on siin lühemad loengud kui Tartus - vaid 45 minutit, just nagu keskkoolis. Kohalikud viivad meid pea igal õhtul kuhugile pubisse, ka ülikoolilinnakus on pubi. Ülikoolilinnak ongi nagu väike linn suurema linna sees - siin on ülikoolihooned, ühikad, sööklad, pubid ja ühesõnaga kõik, mis vaja, nii et tegelikult ei peagi ülikoolilinnakust lahkuma. Pubid on üldiselt nagu Belgiaski - rahvast täis. (nagu oleks Zavood kõikjal - paljud kohad meenutavad ka sisekujunduselt ja pubikülastajate poolest Zavoodi (( mingil hetkel panen ka pilte üles, kui aega saan neid tegema hakata)). Greensboros on üldse palju tudengeid, tahes tahtmata meenub tudengilinn Tartu - neis on ka midagi sarnast. Greensboros elav vaid 150.000 inimest rohkem kui Tartus, aga siin on ka vähemalt 7 erinevat ülikooli - see ülikool, kus mina olen oli kunagi tütarlaste ülikool ja seega on siin rohkem tüdrukuid, kuid mingil põhjusel pidi siin ka olema kõige rohkem geisid. Alkoholi tohib siin juua alles 21 aastaselt ja seda kontrollitakse rangelt, pubisse ei saa sisse ilma passita - see tähendab ilma passita, et Eesti ID kaart ei loe siin kellelegi midagi. Paljud rahvusvahelised tudengid on selle peale väga pahased, sest taoline seadus muudab nad taas alaealisteks, kes ei tohi õhtul välja minna. Alkoholiga on veel ka selline tore lugu, et kui 21 aastane joob alla 21 aastase juuresolekul ja jäävad korrakaitsjatele vahele, saavad mõlemad trahvi, hoolimata sellest, et alaealine tegelikult midagi ei joonud.
Inimesed on siin lahked ja abivalmis - jällegi pisut nagu Belgias, aga samas toimub kõik kiiremas rütmis - kiiremas kui Eestis ka. Kui keegi möödub sinust ja küsib: "Hey, How are you?" (Tere, Kuidas läheb), siis ei jää ta ootama vastust, vaid kõnnib kohe edasi - vastus teda ei huvita ja pealegi saab sellele küsimusele olla niikuinii vaid üks vastus: "Fine, and how are you?" ( Hästi ja kuidas sinul läheb). Selline vestlus toimub käigu pealt.
Fakt, et Ameerikas on kõik suurem, vastab ka tõele - toiduportsionid ja kohv on siin ikka hiiglaslikud, siinne väike jäätis võrdub 3 Eesti tavalise jäätisega ja kui ma küsisisin suurt jäätist, siis ütles mulle baarmen, et ma ei thaks tegelikult suurt tellida. Kohv on ka nagu kaks tassi Eesti kohvi ja sama hinnaga, mis Eestis üks tass. Kes on näinud Ameerika filme, kus õhtuti toimub linnatänavatel suvaline autodega sõitmine (autode näitamine pigem) valju muusika saatel - see on ka tõsi, proovisime selle eile õhtul järele. Aa ja kas ma unustasin mainida, et autod on ka muidugi suuremad.
Eile saabusid ülikoolilinnakusse esimese aasta tudengid, peaaegu kõik koos vanematega! Esimene õhtu korraldatakse nii, et ka vanemad majutatakse ööseks ühikasse, et nad saaksid laste esimese ülikooliöö nendega koos veeta. Paljudel aitavad vanemad asju ajada. Aga präeguseks kõik - püsige lainel või nautige suve!
No comments:
Post a Comment