Thursday, November 12, 2009

Washington DC

Eelmisel nädalavahetusel tuli meie põhjanaabritele idee külastada Ühendriikide pealinna Washingtoni DC'd. Parim viis Ühendriikides reisida on muidugi roadtripp :) Washington DC on ju kõigest viie tunni kaugusel. Nii siis rentisime auto - Chevrolet Aveo. kahjuks automaatkäigukastiga, rendiautod on siin praktiliselt kõik automaatkäigukastiga. Ameerikased sõidavad võrreldes eestlastega suhteliselt rahulikult. Meie soomlasest juhi suvalised tagasipöörded suvalistes kohtades ajasid mõned ameeriklased segadusse. Nii siis startisime reede hommikul 4.30 ja enne lõunat olimegi Washingtonis. Washington erineb tesitest Ühendriikide linnadest, kuna seal pole praktiliselt ühtegi kõrghoonet ja hoonete konstsentratsioon on hõredam kui enamuses Euroopa pealinnades. Seekord ööbisime suhteliselt kesklinnas, õhtul ühines meiega veel hiinlaste grupp meie ülikoolist, kes oli tulnud samale reisile. Soomlased on tõelised muuseumide fännid, nende eesmärk oli näha kõik Washingtoni muuseume. Washingtonis on muuseumidega see hea lugu, et nad kõik on tasuta. Niisiis külastasime lennundusmuuseumi, kus saime lennata hävitaja simulaatoris, see oli päris põnev kogemus, mul pidi peaaegu süda pahaks minema:D , aga ma suutsin neli vaenlase lennukit alla tulistada. Seege veetsime kogu reede ja laupäeva muuseumides ja muid vaatamisväärsusi külastades, aga see polnud kõik, veel 23.00 otsustasid soomlased , et nüüd on õige aeg minna memoriaale külastama, lõpetasime mingi ühe ajal öösel Thomas Jeffersoni memoriaali juures.
kuna soomlased olid igavast kohvikutoidust suht tüdinenud otsustasime minna mõnda eksootilisse restorani sööma. Sedapuhku sai valituks Etioopia restoran. Niisiis läksime Etioopia restorani (Ivika sa tead mu restorani kultuuri , mäletad neid hiinlasi, ega Etioopia restoraniski parem polnud). Tellisime mingid huvitava nimega toidud, millest meil aimugi polnud ja jäime ootama, etiooplased, nagu selgus, ei kasuta söömiseks nuga ja kahvlit, niisiis toodi meile mingid vürtsise kastmega kanalihatükid, mida tuli süüa krepi ( nu nagu meil hästi õhuke pannkook) taolise pannkoogiga. Me arvasime, et enne võiks käed ka ära pesta, aga see oli tõsiselt parim restoranis kätepesemine. Etiooplased väitsid, et neil pole veesüsteemi( see ei pääseks küll läbi euronõuete sõela) seega otsustasid ettekandjad lihtsalt kannust meie kätele vett valada, seepi neil õnneks oli. Toit iseenesest oli hea.
Obamat kahjuks näha ei õnnestusnud ja Valge maja oli väiksem kui arvata võiks, aga mõnesse muuseumi sissepääs oli tugevama turvarežiimiga kui lennujaamas lennukisse minek. Aga nädala pärast algavad taas võrkpalli võistlused, ehk jõuame seekord veerandfinaalist kaugemale. Hoidke mulle pöialt ja püsige endiselt lainel, ilmad on vahepeal külmemaks läinud, aga veel mõned päevad tagasi oli meil 20 kraadi sooja - novembris:) Nautige sügise lõppu!

2 comments:

  1. Kaua seal Washingtonis olite, elik siis kas jõudsite neisse muuseumidesse natuke ka süveneda või kappasite lihtsalt läbi? Btw ma kirjutan Castle age kõrvalt ka ajaloo suunast ja eesmärgist esseed :P

    ReplyDelete
  2. Kaarel, Kriitika on õigustatud, ma olin seal ainult nädalavahetuse ja see teeb kokku kolm päeva, ühtekokku külastasime 15 muuseumi, linna läksime igal hommikul 9 am ja tagasi jõudsime hotelli 2am, nii 11pm läksime baari, 3 tundi kulus söömistele ja nii 3 tundi iga päev linnas muuseumide otsimisele, jaga ülejäänud aeg muuseumide arvuga ja saad teada kui produktiivsed (kvaliteedi skaalal) me muuseumide külastamises olime. Mul on lihtsalt pisut häbi tiunnistada, et jah me põhimõtteliselt jooksime mõned muuseumid läbi.

    ReplyDelete